Et saaksid teha seda,
milles oled parim!

Mis on keskmine seisund?

Kas elu juhib kergus või surve?
Vasta 3 minutit küsitlusele ja saad teada.
Kingituseks PDF –  “9 teaduslikku viisi enda seisundi muutmiseks”

Tannil - Tuum - Dudarenko

Igaüks meist on milleski parim.

Kujuta ette, Sa olid väike ja inimeseõpetuse tunnis õpetati päriselt inimeseks olemist. Õppisid juba varakult, kuidas mõtted mõjutavad otseselt Sinu seisundit ja sina seeläbi maailma. Sa teadsid juba väiksest peale enda andeid ja Su vanemad ning keskkond toetadasid täielikult Sinu ainulaadsust. Kõik inimesed olid piltlikult öeldes, toetatud “Einsteinid, Picassod, Vigala Sassid ja Hussain Boltid”.

Kes olid Sina selles maailmas?
Sest see on maailm mida ma loon. 

Inimese Kasutusjuhend – sinu personaalne teejuht, et saaksid vähem otsida ja keskendud rohkem sellele, mis loeb.

Kõigil on võimalik teada, kuidas ennast hoida, kuidas hoida teisi ja kuidas hoida maailma.

Oleme kõik selle supi sees koos, kui oskame koostisosasid valida ja kombineerida, siis saab head suppi.

“Olles hävinenud tuhandel moel. Tean tuhat viisi, kuidas ennast taastada.”
Ma soovin, et keegi ei peaks seda rada läbima, mida mööda olen siia jõudnud. 

Tagasiside

Tannili töötuba oli huvitav ja elevust tekitav viis Human Designi õppimiseks. Vaatamata sellele, et paljud osalejatest teadsid Human Designi kohta juba nii mõndagi, avas Tannil meie ees täiesti uue maailma, mis aitas meil mõista palju sügavamat tarkust enese kohta. See oli sisukas tund, mis pani meie grupi elama ning andis palju väärtuslikku infot igaühe kohta. Soovitame Tannili töötuba kõigile, kes tunnevad huvi HD ja enesearengu vastu.
-Igor Earthchild
Koolitus sobis mulle väga hästi. Olen HD vallas uudishimulik algaja ja teadsin sellest süsteemist vaid õige vähe. Igatahes oli mul küsimusi rohkem kui vastuseid ja koolitusel sain oluliselt oma teadmisi avardada. Tannilil on välja töötatud oma kokkuvõtlik süsteem HD sünnikaardi seisude tõlgendamiseks ja aeg möödus linnulennul. Mulle oli see väga huvipakkuv sissevaade võimalikkusesse - kogeda iga oma varju kui imelise teekonna algust, millel on potentsiaal viia sind läbi taipamise ja teadvustamise kingituseni. Aitähh!
-Piia
Kuna olin töötoas koos partneriga, siis joonistus mulle sealt selge pilt ka minu partneri varju- ja valgusekülgedest. Nüüd, kui ta läheb sellesse varjukäitumisse, siis olen seda märganud ja reageerinud 10x vähem. Sama enda kohta. Sain kinnitust ühe suure teema kohta. Mul nimelt üht väravat on 3x, mis tähendab, et selle mõju on mu elus suurem ning see on tekitanud peres väga palju tülisid. Nüüd seda ära tundes ja teadvustades olen saanud ennast ja olukorda hoopis eemalt vaadelda. Tänu sellele on need tavapärased tulised olukorrad rahulikumalt välja end mänginud. Tannili puhul, mis mulle hästi meeldib, on selline kergus. On tunda, et ta teab, millest ta räägib väga hästi. On kohe tunda, et ta on ekspert. Räägib hästi selgelt, on hästi konkreetne ega uinamuinata(!). On tunda, et ta on seda ise läbi kogenud. Mees teab, mis teeb! Teeb lihtsasti arusaadavaks ja lihtne on tema õpetusi jälgida.
-Maria
HEA Tannil Kui leidsin su üleskutse vajutöö töötoa kohta, tundsin koheselt kutset. Varasemad kohtumised sinu sõnade ja olemusega olid minus puudutanud midagi väga sügavat – see, kuidas sa julged minna nii otse, ausalt ja sügavale, on haruldane ja väga inspireeriv.. Töötuppa tulles lõi elu meile kingituseks privaatsessiooni, saime sinu täieliku tähelepanu ja see oli mulle väga vajalik. Need tunnid viisid mind otse silmitsi... iseendaga. Kui pidime hakkama oma kaarte täitma Human Designi järgi, juhtus midagi täiesti ootamatut. Mu käsi lihtsalt keeldus liikumast. Nagu poleks see üldse minu oma. Meel, mis muidu on üsna terav, ei suutnud kuidagi orienteeruda, kuhu ja mida kirjutada. Ja siis tuli see tohutu tunne – nüüd kohe tuleb merele minna! Lihtsalt kaduda kogu sellest olukorrast, lasta lainetel mind kanda kuhugi eemale, kuhu iganes, peaasi et mitte sinna kaardile vastu vahtima jääda. Oli veider ja samas täiesti tõeline. Nii paljuski absurdne, et naersingi mitmel korral – aga tegelikult hakkasid kihid lihtsalt avanema. Varjud. lood, mida olen kandnud ja hoolikalt sügavale matnud. Kohad, kuhu pole tahtnud vaadata. See kirjutamine ei olnud lihtsalt kirjutamine – vaid otsekui iseenese kihi-kaupa koorimine. Poomistunne kaelas… see jäi veel tundideks. Õhtul võtsin endale aja, filmilint jooksis silme ees ja näitas selgelt, kuidas kõik see olen mina erinevate kaadritega minu elust. Kus sama vari kordus erinevates stseenides ja kirjapandu osutusidki tõeks, nii selgelt avanesid osad, kus olen iseend petnud ja mitte aktsepteerinud. Mingil hetkel tundus seda nii palju nagu olengi ainult üks suur vari ilma ühegi heleda laiguta. Jõudes kohta, kus olin valmis ka seda aktsepteerima hakkas vaikselt paistma ka valgust. Ja see tõi mind kohta, kus sain lõpuks end täielikult vastu võtta. Päriselt. Ilma roosade prillideta. Ilma eituseta. Veel enam – nüüd, nädal hiljem, kui kihid on jätkuvalt avanenud ja mõned neist veelgi sügavamad kui oskasin aimata – olen saanud jääda pehmelt vaatlejaks. Olen lubanud kehal ja meelel trikitada, aga ise jäänud paigale. Hoides iseendale pehmelt ruumi, armastuse ja aktsepteerimisega. Tänan sind kogu südamest ja hingest. See oli kingitus, mida mu süsteem veel lahti harutab.
-Karin